Vihma- ja sõnnikuuss
Kõige laiema haardega sööt Eesti vetes — ujuki- ja põhjaõngel, suvel ja talvel.
Eesti kõige tavalisem röövkala ja enamiku kalameeste esimene saak. Elab pea igas järves, jões ja rannikumeres. Väikesed ahvenad käivad tihedas parves, suured üksikult varitsemas — just seepärast tähendab järjest suurenev saak tavaliselt seda, et oled parvest möödas ja tabanud üksiku vanamehe.
Otsi struktuuri: kivid, sillasambad, roopiiri serv, järsk sügavuse muutus. Ahven ründab lühikest ja katkendlikku esitlust — tõmba, lase langeda, oota. Enamik haardeid tuleb langemise ajal.
Pöörlev lant nr 1–3, 5–8 cm kummilant või väike vobler kivide, sillasammaste ja roopiiri ääres. Ujukiõnge uss 1–3 m sügavusel. Palavaga on suur ahven sügavamal.
Talipüügi klassika: mormõška koos tõuguga või balansiir ja sikuti 2–8 m sügavuselt. Otsi järsu nõlva ja põhja vahelt — parv liigub, seega puuri mitu auku.
Kõige laiema haardega sööt Eesti vetes — ujuki- ja põhjaõngel, suvel ja talvel.
Suur vihmauss. Ideaalne suure ahvena püügiks, hea ka latikale, lutsule ja angerjale.
Kärbsevastne (tõuk) ja surusääse vastne — sääsevastne. Väike sööt valivale kalale ja talipüügile.
Kroonleht pöörleb ümber telje, annab vibratsiooni ja välke.
Kalakujuline labaga lant kindla ujumissügavusega.
Pehme kummilant raskusega konksul (jigipeal) — twister keerutab sabaga, vibrosaba vonkleb. Töötab põhja lähedal.
Talvine pisike raskusega konks, sageli koos tõugu või sääsevastsega.
Talvised vertikaallandid ahvenale, kohale ja haugile.
Sööda suurus: Ööuss suurele ahvenale, 5–8 cm kummilant, pöörlev lant nr 1–3, talvel 3–4 mm mormõška tõuguga