Kalatarkus

Eesti kalad

39 liiki Eesti vetest — kas, kuidas ja millal neid püüda, kudeajad, keeluajad ja alammõõdud. Kõrvemaa kandi kalad on eraldi märgitud.

Algajale · ava teema

Harrastuspüügivahendid ja algaja komplekt

Millised õnged on olemas, mis on mis — ja millega alustada.

Harrastuskalur võib kasutada neid vahendeid. Korraga tohib püüda kuni kolme vahendiga (trollides rohkemaga).

Lihtkäsiõngtasuta

Ritv ilma rullita, liin kuni poolteist ridva pikkust, üks konks, ujuk ja raskus, sööt looduslik. Üks lihtkäsiõng on igaühele tasuta ja loata.

Käsiõng ehk ujukiõngalgajale

Ritv koos rulliga. Viskad kaugemale ja püüad suuremat kala: särg, ahven, latikas, linask.

Põhjaõng ja donkasuvi

Sööt lebab raskusega põhjas, näkkamist näitab ridva ots või kelluke. Latikas, luts, angerjas, merel lest.

Feedersuvi

Pehme tundliku otsaga põhjaõng, mille söödakorv viib iga viskega peibutussööta konksu juurde.

Spinningröövkala

Ritv ja rull, millega visatakse ja keritakse lanti. Haug, ahven, koha, säinas, forell.

Lendõngjõgi

Raske liin viib kerge kunstkärbse sihtmärgini. Forell, säinas, turb, merel meriforell.

Taliõng ja sikutiõngtalv

Lühike taliritv peene liiniga — mormõška, balansiir, sikuti jää alt. Vt plokki „Talipüük“.

Vedel ehk trolliminepaat

Lant veetakse liikuva paadi järel. Meres lõhe ja meriforell, järvedes haug ja koha.

Und ja räimeõngmeri

Und on punnõng; räimeõnge mitu väikest värvilist konksu püüavad kevadel räime.

Harpuun ja harpuunpüssallvee

Allveepüük sukeldudes. Paljudes kohtades eraldi reeglid ja kalastuskaart.

Soovitatav algaja komplekt

Õngitseminesärg, ahven, kiisk, linask, latikas
Ritv
4–5 m teleskoopritv
Rull
väike lahtine rull, suurus 1000–2000
Liin
monofiil 0,15–0,17 mm
Ujuk
1–3 g, õhuke ja tundlik
Konksud
nr 10–14
Raskus
tinahaavlid (jagatud)
Sööt
uss, tõuk, mais

Ujuk tasakaalusta nii, et vee peale jääb vaid värviline tipp.

Spinninghaug, ahven, säinas, forell
Ritv
2,1–2,4 m, heitekaal 5–25 g
Rull
suurus 2500
Liin
punutud nöör 0,10–0,12 mm
Lips
fluorosüsiniku lips, haugi vetes metall-lips
Landid
pöörlev lant nr 2–3, 10–15 g lusikas, 5–8 cm kummilant jigipeaga

Spinningus mine kohe punutud nööri peale: ta ei veni, tunned iga puudutust ja kinni jäänud landi saab tugeva tõmbega lahti — lante kaob palju vähem.

Õngitsemisel 0,15–0,17 mm monofiil: ta venib natuke ja andestab vead: liiga kõva haakimise, rulli valesti seatud piduri ja kala järsu sööstu. Peenem liin katkeb algaja käes, jämedam peletab kala ja lendab halvemini.

Load, reeglid ja kutselised püügivahendid

Harrastuspüügiõigus, kalastuskaart ja see, mis on ainult kutselistele kaluritele.

Eestis jagatakse kalapüük harrastuspüügiks (oma tarbeks — saaki müüa ei tohi) ja kutseliseks püügiks (kaluri luba, kvoodid, saak müügiks).

Harrastuspüügiõigus

KehtivusTasu
24 tundi2 €
7 päeva5 €
182 päeva17 €
365 päeva27 €

Tasu ei maksa eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, puudega inimesed ning osalise või puuduva töövõimega inimesed — kaasas peab olema tõend. Üks lihtkäsiõng on kõigile tasuta. Luba ostetakse kalaluba.ee kaudu.

Kalastuskaart

Eraldi luba kindla vahendi ja veekogu jaoks: nakkevõrk (kuni 70 m), õngejada (kuni 100 konksu), vähipüük, liivi ja kuuritsa, lõhe ja meriforelli spinningu- ja lendõngepüük jõgedes, mõnes jões jõeforelli püük, allveepüük Kuremaa järvel ja Saadjärvel.

Kutselised püügivahendid

Mõrrad

Kast-, rivi-, tindi- ja angerjamõrrad — kala ujub juhtaia kaudu püüniskasti.

Seisevnoot ja kurn

Suured paigalseisvad püünised rannikumeres.

Nakke- ja raamvõrgud

Kutselises mahus võrgupüük meres ja suurjärvedel.

Noodad

Põhjanoot ja Peipsi talvine noodapüük.

Traalid

Põhja- ja pelaagilised traalid — kilu ja räim avamerel.

Õngejadad

Sadade konksudega jadad kutselises mahus.

Meeles pidada

  • Alla alammõõdu ja keeluajal püütud kala lase kohe vette tagasi.
  • Eraveekogul on vaja omaniku luba.
  • Reeglid ja ajutised keelud muutuvad igal aastal — kontrolli kalastusinfo.ee.

Söödad

Uss, ööuss, tõuk, sääsevastne, mais, elussööt — kellele mida.

SöötKelleleKuidas
Vihma- ja sõnnikuussPeaaegu kõigile: ahven, särg, kiisk, latikas, linask, forellTerve või tükk; otsad vabaks, et liiguks
ÖöussSuur ahven, latikas, luts, angerjas, merel lestTerve uss põhja lähedal — ideaalne suure ahvena sööt
Tõuk (kärbsevastne)Särg, roosärg, säinas, ahven; talvel peaaegu kõik1–3 tõuku väikesel konksul
Sääsevastne (surusääse vastne)Talvel särg, latikas, ahven; suvel kogerPeenikesel konksul või mormõškal; kuivab ja külmub kiiresti
MaisSärg, latikas, linask, karpkala, koger1–3 tera; purgimais on valmis
Leib ja tainasSärg, roosärg, koger, turbLeivasisu või tainakuul pinna lähedal
Keedetud nisu, oder, hernedSärg, latikas, linaskPaisutatud teraviljad; ühtlasi peibutussööt
Elussööt (väike kala)Haug, koha, luts, suur ahvenKonks selja alt või huultest; hoia ämbris
KalatükkLuts, angerjas, koha; talvel haugVärske ja õline; vaheta tihti
Liivauss ja merisõnajalgLest, merihärgPõhjaõngel merel

Ööuss on suure ahvena parim sööt: terve uss, ujuk või põhjaõng, põhja lähedal õhtul ja varahommikul.

Kuidas usse hoida

  • Karbis niiske sambla või mullaga, jahedas (külmkapi alumine riiul).
  • Ära jäta päikese kätte — kuumas surevad ussid kiiresti.
  • Tõugud saepuruga jahedas; soojas muutuvad nukkudeks.
  • Sääsevastsed niiskes ajalehepaberis külmkapis, talvel keha lähedal taskus, et ei külmuks.

Elussööt

Väike kala ämbris, vett vaheta tihti. Püüa elussööt samast veekogust — kala viimine ühest veekogust teise võib levitada haigusi ja võõrliike.

Peibutised ehk landid

Kuidas landid töötavad, mis värv mis ilmaga, mida millega ja millal püüda.

Lant on kunstlik peibutis, mis jäljendab väikest kala, putukat või vähilaadset. Röövkala reageerib liikumisele, vibratsioonile ja välkele — lõhn ei loe.

Landid ja nende tööpõhimõte

Pöörlev lantnr 0–5

Kroonleht pöörleb ümber telje ja tekitab vibratsiooni, mida kala tunneb küljejoonega. Keri ühtlaselt nii aeglaselt, et leht veel pöörleb. Ahven, haug, forell, säinas, turb. Hea algajale.

Lusikaslant (võnklant)5–30 g

Kõverdatud metallplekk õõtsub kerimisel küljelt küljele ja välgub. Lendab kaugele, sobib sügavale ja tuulega. Haug, meriforell, lõhe, ahven.

Vobler4–18 cm

Kalakujuline lant, mille laba viib ta kindlale sügavusele ja paneb vonklema. Ujuv vobler tõuseb pausil pinnale, vajuv vajub. Haug, koha, ahven, forell.

Jig ja kummilant5–15 cm

Pehmest kummist kalakujuline lant raskusega konksul (jigipeal). Twister on sirbikujulise sabaga kummilant, mille saba keerleb ja vibreerib; vibrosabal on lai labasaba, mis vonkleb. Töötab põhja lähedal: tõmme — langemine — paus. Enamik haardeid tuleb langemisel. Ahven, koha, haug.

Pinnalant5–12 cm

Popper ja walker plõksuvad ja sulistavad pinnal. Suvised vaiksed hommikud ja õhtud roostiku servas. Haug, ahven.

Plekk- ja inline-lant15–30 g

Raske ja kitsas — lendab kaugele vastu tuult. Rannikupüügi lant meriforellile, lõhele ja tuulehaugile.

Lendõnge kärbesnr 10–18

Kuivkärbes ujub pinnal, märgkärbes ja nümf liiguvad vee all. Forell, säinas, turb.

Talvelandid2–80 mm

Mormõška ja tirk (nõksutad), balansiir (ujub kaares), sikuti (langeb vertikaalselt). Vt plokki „Talipüük“.

Värv vastavalt ilmale ja veele

OlukordMis värvMiks
Selge vesi, päikeLoomulikud: hõbe, roheline, pruun, ahvenamusterKala näeb hästi — liiga erk peletab
Selge vesi, pilvesHõbe, valge, kuldneVälge on veel nähtav, pilt loomulik
Hägune või pruun (raba)vesiKuld, vask, oranž, kollane, „firetiger“Kontrast ja vibratsioon on olulisemad kui detail
Hämarik, öö, sügav vesiValge, must, helendav, punaneSilueti kontrast taeva või põhja taustal
Talv ja jäine vesiVäike ja tagasihoidlik: hõbe, punase täpigaKülmas on kala passiivne — vähem on rohkem

Mida millega ja millal

KalaLant ja suurusMillal
AhvenPöörlev lant nr 1–3, kummilant 5–8 cm, väike vobler 4–6 cmJuuli–oktoober, päeval
HaugLusikas 15–28 g, vobler 9–15 cm, vibrosaba 10–13 cmMai lõpp–juuni ja september–november
KohaKummilant (vibrosaba, twister) 7–12 cm jigiga, öösel voblerJuuli–oktoober, hämarik ja öö
JõeforellPöörlev lant nr 0–2, vobler 3–5 cm, kärbesMai–juuni ja august–september
Säinas ja turbPöörlev lant nr 1–2, väike vobler, kärbesMai–september, õhtul
MeriforellPlekk- või inline-lant 15–25 g, vobler 7–9 cmOktoober–mai, vesi alla 10 °C
TuulehaugKitsas plekklant 10–20 g, kiire kerimineMai lõpp–juuni

Suurus

  • Suur lant püüab vähem, aga suuremat kala.
  • Külmas vees ja talvel vali väiksem lant ja aeglasem kerimine.
  • Kui kala järgneb, aga ei haara — vaheta väiksema või teist värvi landi vastu.
  • Haugivetes kasuta alati lipsu — ka ahvenat püüdes võib haug landi ära lõigata.

Talipüük

Jää alt püük: ohutus, vahendid, kuidas puurida, mõõta ja nõksutada.

Talipüük on Eestis rahvasport. Kala on külmas vees aeglasem ja kogunenud parvedesse — kes leiab parve, see püüab. Selleks puuri palju auke ja liigu.

Ohutus enne kõike: jalgsi minek eeldab vähemalt 10 cm tugevat sinist jääd. Kaasa naasklid kaela, viskeköis ja jäänõel. Jõesuudmetes, roostiku servas, allikate ja voolu kohal on jää õhem.

Vajalikud vahendid

Jääpuur110–150 mm

Käsipuur on algajale piisav; 110–130 mm auk on ahvenale ja särjele parajalt kerge puurida.

Taliritv30–70 cm

Kerge nooguti või kiiguga ritv mormõškale; jäigem sikutiritv balansiirile ja sikutile.

Liin0,08–0,17 mm

Mormõškale 0,08–0,12 mm, balansiirile ja sikutile 0,14–0,17 mm. Talveliin peab külmas pehmeks jääma.

Mormõška ja tirk2–6 mm

Pisike raskusega konks tõugu või sääsevastsega — särg, ahven, latikas, kiisk.

Balansiir ja sikuti3–8 cm

Nõksutamisel ujub balansiir kaares, sikuti langeb ja välgub. Ahven, koha, haug.

Taliundhaug

Elussöödaga talvine õng augu kohal, mille lipp kerkib, kui kala võtab. Mitu undi korraga = mitu auku valvatud.

Kulp ja kast

Kulbiga hoiad augu jäävabana; kast või kelk on istmeks ja varustuse kandmiseks.

Soojad riided

Kihiline riietus, tuulekindel kombinesoon, soojad saapad ja varukindad. Märg käsi külmub kiiresti.

Kuidas püüda

  1. Vali koht: sügavuse muutus, nõlva serv, endise taimestiku piir, saare või neeme ots.
  2. Puuri mitu auku eri sügavustele, 10–20 m vahedega.
  3. Mõõda sügavus: lase lant põhja ja märgi liinile.
  4. Alusta põhja lähedalt, siis tõsta 20–50 cm kaupa.
  5. Nõksuta: väike rütmiline vibratsioon mormõškaga; balansiiril tõste 20–40 cm ja paus.
  6. Kui 5–10 minutiga ei võta, liigu järgmise augu juurde.

Kes võtab talvel

KalaMillegaMillal
AhvenMormõška tõuguga, balansiir, sikutiKogu talv, eriti esmajää
SärgMormõška sääsevastse või tõuguga, peen liinEsmajää ja märts
HaugTaliund elussöödaga, balansiirEsmajää kuni 14. märtsini (siseveekogudes keeluaeg alates 15.03)
KohaBalansiir, sikuti, kalatükkEsmajää
LatikasMormõška sääsevastsega sügavastSüdatalv, õhtul
LutsRaske tirk või põhjaõng kalatüki või ussikimbugaDetsember–veebruar, öösel

Nipid

  • Pärast nõksutust tee 5–10-sekundiline paus — talvel võtab kala sageli just siis.
  • Esimese ja viimase jää ajal on kala kõige aktiivsem.
  • Peibuta näputäie sääsevastsete või peeneks hõõrutud söödaseguga otse augu alla — vähe, mitte palju.
  • Hoia augu kohal vaikust: tugev trampimine peletab kala.

Söötade tegemine kodus

Leivatainas, mannatainas, keedetud nisu ja mais — lihtsad retseptid.

Leivatainassärg, koger

Värske saia või sepiku sisu ilma kooreta + paar tilka vett. Sõtku peopesas sitkeks. Lõhnaks tilk vanilli, mett või päevalilleõli. Kuul 6–10 mm, konksu ots kaetud.

Mannatainassärg, latikas

Keeda 0,5 dl vett, lisa 3–4 sl mannat, sega paksuks. Jahtunult sõtku 1 sl jahuga sitkeks. Hoia kilekotis, et ei kuivaks.

Keedetud nisu ja odersärg, linask

Leota terasid üleöö, keeda tasasel tulel 20–40 min, kuni tera puhkeb. Konksule 1–2 tera, ülejäänu peibutussöödaks.

Kartulitainaslinask, karpkala

Tambi keedetud kartul, lisa supilusikatäis jahu ja natuke suhkrut, veereta kuulideks. Kinnita juuksesõlmega, sest kuul on pehme.

Maissärg, latikas

Purgimais on valmis. Kuivmaisi leota ööpäev ja keeda 30–40 min — kõvem tera püsib konksul paremini.

Talveks lisa tainasse veidi õli — siis ei külmu ta nii kiiresti kõvaks.

Peibutussööt ja selle kasutamine

Kuidas segu teha ja visata nii, et kala tuleb sinu konksu juurde.

Peibutussööt ei toida kala kõhtu täis — ta toob kala kohale ja hoiab seal. Põhireegel: palju lõhna, vähe toitu.

Lihtne kodune segu (särg, latikas)

  • 1 osa riivsaia (põhi, seob)
  • 1 osa kaerahelbeid
  • ½ osa purustatud kanepi- või päevalilleseemneid (lõhn)
  • peotäis maisi ja tõuke (et midagi oleks ka süüa)
  • lõhnaks vanill, kaneel või koriander — ära liialda

Kuidas segada

  1. Sega kuivained.
  2. Lisa vett vähehaaval ja sega kätega, kuni pigistatud pall püsib koos, aga pudeneb kerge vajutusega.
  3. Lase 15 minutit seista — segu imab vett. Vajadusel lisa kuivainet või vett.
  4. Sõelu läbi, et poleks tükke.

Kuidas kasutada

  • Alguses viska 5–10 mandarinisuurust palli ühte kohta, seejärel üks väike pall iga 10–15 minuti tagant.
  • Voolus tee pallid tihedamaks ja raskemaks (lisa savi või mulda), et kukuks põhja.
  • Seisvas vees ja pinna lähedal püüdes tee segu kohevam — pilv vees.
  • Feedriga toob söödakorv segu iga viskega konksu kõrvale — viska alati samasse kohta.
  • Talvel puista näputäis segu või sääsevastseid otse augu alla — külmas vees tuleb sööta vähe.

Ära tee

  • Ära jäta ülejäänud segu kalda äärde ega vette.
  • Liiga palju sööta = kõht täis ja kala ei võta konksu.

Kala käsitsemine ja vabastamine

Mõõtmine, alla mõõdu kala vabastamine ja püüa-ja-vabasta.

Mõõtmine

Kala pikkus mõõdetakse koonu tipust (suu kinni) sabauime lõpuni. Alla alammõõdu kala lase kohe ja võimalikult vähese kahjuga vette tagasi.

Kuidas vabastada

  • Tee käed enne kala puudutamist märjaks — kuiv käsi kahjustab kala kaitsvat lima.
  • Hoia kala vee kohal või vees, ära lase tal maha kukkuda.
  • Kasuta konksuvabastit või tange; sügavale neelatud konksu puhul lõika liin konksu lähedalt.
  • Ära hoia kala lõpustest ega silmadest (haugi võib kindaga lõpusealusest haarata).
  • Lase kala vette ettevaatlikult, nina vooluga vastu, kuni ta ise minema ujub.

Kui plaanid kala lahti lasta, vajuta konksu kida tangidega lamedaks — vabastamine on mitu korda kiirem.

Ohutus jääl ja vees

Jää paksus, naasklid, päästevest ja muud elupäästjad.

Jää

  • Jalgsi minek eeldab vähemalt 10 cm tugevat sinist jääd; mitmekesi olles hoia vahet.
  • Ole ettevaatlik jõesuudmetes, voolu kohal, roostiku servas ja allikate juures — seal on jää õhem.
  • Valge ja hall jää on nõrgem kui selge sinine jää.
  • Kaasa naasklid kaela, viskeköis ja jäänõel, millega ees olevat jääd kontrollida.

Vesi

  • Paadis on päästevest kõigil seljas, mitte istme all.
  • Kahlamispükstes kasuta vööd — see takistab vee sissetulekut, kui kukud.
  • Ütle kellelegi, kuhu lähed ja millal tagasi tuled.

Hädaabi: 112.

Keeluajad ja alammõõdud

Kõik liigid ühes tabelis

Kokkuvõte seisuga 2026-10-16. Ajutised keelud muutuvad igal aastal — kontrolli enne püüki kalastusinfo.ee.

LiikPüükKeeluaegAlammõõtPäevalimiit
AhvenPüük lubatudSiseveekogudes keeluaega ei ole. Meres Pärnumaa alal on kevadine keeld (2026: 1.05–15.06).21 cm meres; siseveekogudes alammõõtu ei ole15 kg ööpäevas (Pärnu piirkonnas 10 kg)
HaugPiirangutegaSiseveekogudes ja Võrtsjärves 15.03–30.04; meres 1.03–30.04; Peipsil, Lämmi- ja Pihkva järvel 1.04–5.05.50 cm5 tk ööpäevas
KohaPiirangutegaSiseveekogudes 5.05–10.06; meres 15.05–15.07 (2026 Pärnu alal 1.05–15.07).46 cm (Võrtsjärves 51 cm)5 tk ööpäevas (Pärnu jõel 3)
SäinasPüük lubatudPuudub38 cm meres ja merre suubuvates jõgedes15 tk ööpäevas
TõugjasPüük keelatudAastaringne püügikeeld——
LatikasPiirangutegaSiseveekogudes 1.05–10.06 (lihtkäsiõng, käsiõng ja põhjaõng lubatud); Peipsil, Lämmi- ja Pihkva järvel 5.05–10.06.35 cm Peipsil, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Emajões; mujal alammõõtu ei ole15 tk ööpäevas
VimbPiirangutega10.05–20.06 Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões.30 cm20 tk ööpäevas
LinaskPiirangutega20.06–20.07 siseveekogudes (lihtkäsiõnge ja käsiõngega püük lubatud).30 cmPuudub
LutsPiirangutegaPeipsil, Lämmi- ja Pihkva järvel 10.01–10.02; mujal keeluaega ei ole.40 cmPuudub
AngerjasPiirangutegaMeres 2026 harrastuspüük keelatud; siseveekogudes sügistalvine keeluaeg (vt kalastusinfo.ee).50 cm siseveekogudes, 55 cm Võrtsjärves, Peipsil ja Emajões, 35 cm meresPuudub
RääbisPiirangutegaSiseveekogudes 1.08–30.06; Peipsil, Lämmi- ja Pihkva järvel 21.08–20.06.12 cmPuudub
SiigPiirangutegaPeipsil 1.11–30.11 (2025–2026 aastaringne keeld); Pärnu jões merisiig 15.10–15.11; Ruhnu ümbruses sügaval 25.10–1.12.40 cm siseveekogudes, 35 cm meresPuudub
JõeforellPiirangutega15.09–31.01 (v.a Narva jõgi)36 cmLõhilisi kokku 2 tk ööpäevas
MeriforellPiirangutegaSiseveekogudes 1.09–30.11 (osadel jõgedel kalastuskaardiga eriajad); meres suvine keeld osas piirkondades — vt eeskirja.50 cmLõhe ja meriforell kokku 2 tk ööpäevas (1 lõhe + 1 meriforell)
LõhePiirangutegaSiseveekogudes 1.09–30.11 (jõgedel kalastuskaardiga eraldi ajad); meres osades piirkondades suvine keeld.60 cmLõhe ja meriforell kokku 2 tk (1 lõhe)
HarjusPüük keelatudAastaringne püügikeeld——
SägaPüük keelatudAastaringne püügikeeld——
JõesilmPiirangutegaJõgedes 1.03–30.06Puudub—
TurskPiirangutegaMuutub iga-aastaselt — vt kalastusinfo.ee ajutised püügikeelud35 cmVt kehtivaid reegleid
LestPiirangutegaSoome lahes (alampiirkond 32) 15.02–31.05; mujal (28, 29) 15.02–15.05.18 cm (alampiirkonnad 29 ja 32), 21 cm alampiirkonnas 28Puudub
KammeljasPiirangutegaPuudub30 cmPuudub
TintPiirangutegaPeipsil ajutised keelud (2025 aastaringne)PuudubPuudub
JõevähkPiirangutega1.09–31.07 (püük lubatud vähipüügikaardiga augustis)11 cm75 tk ööpäevas

Keelatud igal ajal: tuurlased, harjus, tõugjas, säga, vingerjas, võldas, hink.

Sööt: Lant:

Ahvenlased

Hauglased

Karpkalalased

Kõrvemaa

Särg

Rutilus rutilus

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai
Parim
Mai–oktoober
Alammõõt Puudub
Kõrvemaa

Roosärg

Scardinius erythrophthalmus

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai lõpp–juuni
Parim
Juuni–august, soojal päeval pinna lähedal
Alammõõt Puudub

Viidikas

Alburnus alburnus

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai–juuni
Parim
Mai–september
Alammõõt Puudub

Teib

Leuciscus leuciscus

Püük lubatud
Kudeaeg
Aprill–mai voolavas vees kruusapõhjal
Parim
Mai–september
Alammõõt Puudub
Kõrvemaa

Turb

Squalius cephalus

Püük lubatud
Kudeaeg
Aprill–mai
Parim
Mai–oktoober
Alammõõt Puudub
Kõrvemaa

Säinas

Leuciscus idus

Püük lubatud
Kudeaeg
Aprill
Parim
Mai–juuni ja august–oktoober
Alammõõt 38 cm meres ja merre suubuvates jõgedes

Tõugjas

Aspius aspius

Püük keelatud
Kudeaeg
Aprill
Alammõõt —
Kõrvemaa

Latikas

Abramis brama

Piirangutega
Kudeaeg
Mai–juuni
Parim
Juuni lõpp–september
Alammõõt 35 cm Peipsil, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Emajões; mujal alammõõtu ei ole

Nurg

Blicca bjoerkna

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai–juuni
Parim
Juuni–august
Alammõõt Puudub

Vimb

Vimba vimba

Piirangutega
Kudeaeg
Mai–juuni
Parim
Aprill–mai rände ajal ja sügis
Alammõõt 30 cm
Kõrvemaa

Linask

Tinca tinca

Piirangutega
Kudeaeg
Juuni–juuli
Parim
Juuni–august, koidikul ja hämarikus
Alammõõt 30 cm
Kõrvemaa

Koger

Carassius carassius

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai–juuli
Parim
Mai–september, soojad pilvised päevad
Alammõõt Puudub

Karpkala

Cyprinus carpio

Püük lubatud
Kudeaeg
Juuni
Parim
Juuni–september, öö ja varahommik
Alammõõt Puudub
Kõrvemaa

Lepamaim

Phoxinus phoxinus

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai–juuni
Parim
Suvi
Alammõõt Puudub

Hõbekoger

Carassius gibelio

Püük lubatud
Kudeaeg
Mai–juuli
Parim
Mai–september
Alammõõt Puudub

Tursalased

Angerjalased

Lõhilased

Sägalased

Sõõrsuud

Heeringlased

Lestalased

Merihärglased

Tindilased

Koorikloomad

Tuulehaugilised

Kohalik pärimus

Kalapüügieeskiri (alammõõdud, red. 23.11.2023), Keskkonnaameti „Püügikeeluajad ja -kohad, alammõõdud“ (05.05.2026), kalastusinfo.ee keeluajad ja ajutised püügikeelud, kalateave.ee. Reeglid muutuvad — enne püüki kontrolli kehtivat eeskirja ja ajutisi keelde (kalastusinfo.ee).