Eestisse asustatud suurkala, keda peetakse peamiselt tiikides ja mõnedes järvedes. Kasvab üle 20 kg, on tark, tugev ja õpib vigadest — sama koha korduv püük muutub aina raskemaks.
Püük lubatud
Looduslikes vetes vähe; tasulistes tiikides omaniku reeglid.
Kuidas püüda
Tugev varustus, söödastatud koht, boilie või mais juuksesõlmega konksu all. Karpkalapüük on ootamise ja ettevalmistuse kunst.
☀ Suvel Karpkalavarustus: boilid, mais, pelletid „juuksel“ (hair rig), söödastamine.
❄ Talvel Talvel passiivne.
Nipid ja nõksud
„Püüa ja lase lahti“ tiigis: kasuta karpkala matti ja märgi käsi. Söödasta päev-paar enne — karpkala harjub söögilauaga.
Millega võtab
Vihma- ja sõnnikuuss
Kõige laiema haardega sööt Eesti vetes — ujuki- ja põhjaõngel, suvel ja talvel.
Mais, tainas ja teravili
Mais, leiva- ja mannatainas, keedetud nisu ja oder. Rahulike karpkalaliste sööt.
Sööda suurus: Boilie 14–20 mm, maisikobar, ussikimp
Kudeaeg Juuni, kui vesi on üle 18–20 °C; Eestis looduses sageli ei koe edukalt.
Keeluaeg Puudub (tiigis omaniku reeglid)
Alammõõt Puudub
Päevalimiit Omaniku reeglid
Parim püügiaeg Juuni–september, öö ja varahommik.
Tippmõõdud Eestis on püütud üle 20 kg isendeid
Kõrvemaa kandis Ei — mujal Eestis
Kust leida Tiigid ja kalakasvatused, tasulised püügikohad.
Kalapüügieeskiri (alammõõdud, red. 23.11.2023), Keskkonnaameti „Püügikeeluajad ja -kohad, alammõõdud“ (05.05.2026), kalastusinfo.ee keeluajad ja ajutised püügikeelud, kalateave.ee. Reeglid muutuvad — enne püüki kontrolli kehtivat eeskirja ja ajutisi keelde (kalastusinfo.ee).