Kõrge ja lame põhjatoiduline, kes rändab suurtes parvedes ja sorib mudast vastseid ja limuseid. Kui latikaparv toitub, näeb pinnal mulle ja hägust vett.
Püük piirangutegaKevadel on keeluaeg; Peipsil jt suurjärvedel kehtib alammõõt.
Kuidas püüda
Söödasta koht paar tundi ette. Uss või mais põhjas, tundlik ujuk või feeder. Latikas võtab aeglaselt ja tõstab sööta — tabamiseks tuleb oodata, mitte rutata.
☀ Suvel
Feeder- või põhjaõng söödakorviga, uss + mais, sääsevastne, tainas. Sööda ohtralt — latikaparv on suur.
❄ Talvel
Sügavast süvikust mormõška ja sääsevastsega, aeglane kerge nõks. Talvel parim pimedas.
Nipid ja nõksud
Latikas võtab sööda ja tõstab ujuki pikali — siis löö.
Hea koht on 4–8 m sügavune põhjaserv mudase põhjaga.
Söödasegu peab olema raske ja tumedat värvi, et põhja kukkuda.
Millega võtab
Vihma- ja sõnnikuuss
Kõige laiema haardega sööt Eesti vetes — ujuki- ja põhjaõngel, suvel ja talvel.
Ööuss
Suur vihmauss. Ideaalne suure ahvena püügiks, hea ka latikale, lutsule ja angerjale.
Tõuk ja sääsevastne
Kärbsevastne (tõuk) ja surusääse vastne — sääsevastne. Väike sööt valivale kalale ja talipüügile.
Mais, tainas ja teravili
Mais, leiva- ja mannatainas, keedetud nisu ja oder. Rahulike karpkalaliste sööt.
Mormõška ja tirk
Talvine pisike raskusega konks, sageli koos tõugu või sääsevastsega.
Sööda suurus: Ussikimp, 2–3 maisitera, tainakuul 10–14 mm